Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon loodi 1940. aasta sügisel, peatselt pärast Eesti okupeerimist. Organisatsioon oli osa üleliiduisest V. I. Lenini nimelisest Pioneeriorganisatsioonist. Eesti NSV pioneeriorganisatsiooni tegevuse alguspäevaks võib pidada 14. augustit 1940, kui ELKNÜ keskkomitee juurde loodi pioneeritöö organiseerimisbüroo, millest kujunes vabariiklik pioneeristaap ja Eesti linnades ja maakondades hakkasid tegutsema kohalikud staabid. 1941. aasta 15. jaanuaril asutati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega Tallinna Pioneeride Maja asukohaga Lai tänav 15. Pioneeriorganisatsiooni tööd kureeris ELKNÜ Keskkomitee, kus laste kommunistlike organisatsioonide juhtimiseks oli komsomoliorganites loodud pioneeritöö osakonnad ja kooliosakond tegeles üldiselt ka pioneeriorganisatsiooni juhtimisega. 1946. aasta 13. juunil hakkas ilmuma ELKNÜ KK ja ENSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu häälekandja ajaleht Säde. 1950. aasta jaanuaris toimunud ELKNÜ keskkomitee pleenumil kinnitati ENSV Vabariikliku Pioneeride Nõukogu koosseis (21 liiget) ning selle juurde loodi poliittöö, teaduslik-tehnilise töö, kultuuritöö ja sporditöö sektsioon. 1958. aastal loodi 40-liikmeline Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu (algul Noorte Pioneeride Nõukogu), mis koosnes pioneeride majade jt lastega tegelevate asutuste juhatajatest, ajakirjanikest, pioneerijuhtidest. Nõukogu esimeheks valiti ELKNÜ KK sekretär, PONi tööd juhtis büroo. 1959. aastal võeti vastu Eesti NSV pioneeriorganisatsiooni põhikiri. Eesti NSV pioneeriorganisatsiooni põhikirja järgi oli pioneeriorganisatsiooni ülesanne korraldada tunnivälist ning pioneerimalevate ja -rühmade tegevust ning valmistada ette pioneerijuhte.

Den estniska pionjärorganisationen för SSR grundades hösten 1940, strax efter ockupationen av Estland. Organisationen var en del av all-Union Pioneer Organization, uppkallad efter V. I. Lenin. Början på aktiviteterna i den estniska pionjärorganisationen SSR kan betraktas som den 14 augusti 1940, när ett pionjärarbetskontor inrättades vid ELKNÜs centralkommitté, som blev ett republikanskt pionjärkvarter och lokala staber började verka i estniska städer och län . Den 15 januari 1941, genom beslutet från folkrådskommittén för den estniska SSR, inrättades Lai Street 15 vid Tallinn Pioneers 'House. Den 13 juni 1946 började tidningen Säde, röstbäraren för rådet för ELKNÜ KK och pionjärorganisationen för ESSR, dyka upp. Vid plenarsessionen för ELKNÜs centralkommitté i januari 1950 godkändes sammansättningen av Sovjetunionens republikanska pionjärråd (21 medlemmar) och ett avsnitt om politiskt arbete, vetenskapligt och tekniskt arbete, kulturellt arbete och sportarbete grundades. 1958Ett 40-medlemmars råd från pionjärorganisationen (ursprungligen rådet för unga pionjärer) bildades 2006. Det bestod av cheferna för pionjärhus och andra institutioner som handlar om barn, journalister och pionjärledare. ELKNÜ KK: s sekreterare valdes till rådets ordförande, PON: s arbete leddes av kontoret. 1959 antogs stadgarna för den estniska SSR: s banbrytande organisation. Enligt stadgarna för Estlands SSR-pionjärorganisation var pionjärorganisationens uppgift att organisera fritids- och pionjäraktiviteter och grupper och att förbereda pionjärledare.